Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi

Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi Linnaruum, põnevad majad, kinnisvara, ajalugu ja tänapäev. Väga oluliseks said mu jaoks ka lood ja mälestused.

Huvi arhitektuuri ning laiemalt linnaruumi vastu tekkis mul juba lasteaias 1980ndatel, kuid tõsisema hoo sai see sisse 1990ndatel Tallinna vanalinnas koolis käies. Just siis hakkasin peale pildistamise uurima ka majade ja linnade ajalugu, planeeringuid ning seda, kuidas elatakse, millised on korterid jne. Need räägivad sellest, miks üks või teine asi on juhtunud ning miks mõne majaga läks nii ja t

eisega naa. Paralleelselt kujunes välja ka suur huvi kinnisvara vastu. Tegelikult on ju linnaruum, majad ja nende arhitektuur, planeerimine ning kinnisvara kõik üks suur ökosüsteem. Ühte ilma teiseta poleks. Nii olengi oma elu jaganud hobi ja töö vahel ning need on omavahel täielikult põimunud. Olen üheaegselt nii kinnisvaraspetsialist, arhitektuurifotograaf kui linnaruumientusiast. Siin lehel näittan pilte majadest jaa linnaruumist ning räägin nende juurde lugusid. Ja kui lugu ei ole, siis tunnen rõõmu hekest, mis kaadrisse jäi :)

Mulle väga meeldivad need vanad kioskid ja paviljonid, mida kunagi ka vürtspoodideks nimetati. Olen neid ikka pildistanu...
08/09/2026

Mulle väga meeldivad need vanad kioskid ja paviljonid, mida kunagi ka vürtspoodideks nimetati. Olen neid ikka pildistanud ja mõnedest teile siin ka varem juba rääkinud.

Rakveres P**k tänav 23 asuv kioski-laadne majake on tegelikult osa suuremast elamust, mis asub selle taga mäeveerul ning rajati sellisel kujul umbes 1880. aastal. Mis neis äriruumides tol ajal toimus, polegi täpselt teada. 20. sajandil elas ja tegutses siin ämmaemand Elisabeth Tuuling. Peamiselt on see ikka olnud elumaja.

Hoone teeb eriliseks selle katusel asuv ehisparapet, mis oli tolleaegsete väikeste ärihoonete puhul küllaltki levinud arhitektuurne võte.

Praegu pakutakse siin majutust.

Panin kommentaaridesse ka lingi ühele oma varasemale postitusele teisest poemajakesest Pikal tänaval.

Tallinnas Toom-Kuninga 10 asuva hilisjuugendliku elamu kohta kasutaksin ma vanasõna „vaga vesi, sügav põhi“. Miks? Aga s...
06/09/2026

Tallinnas Toom-Kuninga 10 asuva hilisjuugendliku elamu kohta kasutaksin ma vanasõna „vaga vesi, sügav põhi“. Miks? Aga seepärast, et kui maja esikülg on kahe-, siis tagakülg neljakorruseline. Ning asi pole vaid korruste arvus, siin oleks just nagu kaks erinevat maja.

Nimelt ehitati see Karl Burmani projekteeritud ja 1928. aastal valminud korterelamu mäenõlvale. Korruseid hakatakse lugema maja tagant: esimesel korrusel asusid algselt garaažid, teisel kaks 2-toalist korterit ning kolmandal (siin pildil siis esimesel) ja neljandal korrusel kummalgi kaks 6-toalist korterit. Soklikorrusel olid veel ka poed.

Tegemist oli üürimajaga, mille tellis ettevõtja Aleksander Treimann. Siin elas aastatel 1937-1940 kirjanik Mait Metsanurk.

Nõukogude ajal asus majas kriminalistikalabor ning hoonet ehitati sisemiselt ringi. Samas aga säilis siiski hulk originaaldetaile sh siseuksed, ahjud ja ka trepikoda.

Praegu on siin taas korterid.

Pildi tagumisest küljest panen kommentaariumisse.

Mõnus hetk Pärnus, mil päike paistis läbi hämu, sulatades kõik siin pildil kuidagi ühte tooni. Ja pean taas tõdema, et j...
03/09/2026

Mõnus hetk Pärnus, mil päike paistis läbi hämu, sulatades kõik siin pildil kuidagi ühte tooni. Ja pean taas tõdema, et juba möödunud aastal rekonstrueeritud Supeluse tänaval on arhitektuuri vaatlemine ja pildistamine eriti meeldiv.

Majast ka: Hoone numbriga 9 valmis ühekorruselisena 1880. aastal õpetaja ja hilisema Pärnu raesekretäri ning arhivaari August Frommhold Lorenzsonni tellimusel. 1910-11. aastal, kui maja oli juba poolakast fotograafi Wladislav Homanni omanduses, sai see oma tänase välimuse ning sisse neli suurt üürikorterit. Enne II Maailmasõda vahetas maja veel kaks korda omanikku. Nõukogude ajal oli siin esmalt sõjavägi ning pärast uuesti elukorterid.

Tänaseks on historitsistlik maja restaureeritud ja kasutusel ikka korterelamuna. Säilinud autentsena, kuid osa detailidest on siiski uuesti meisterdatud.

Minu vanade põnevate liftide tuur viib teid sel korral Tallinna kesklinnas asuvasse Narva mnt 6 majja, mille projekteeri...
27/08/2026

Minu vanade põnevate liftide tuur viib teid sel korral Tallinna kesklinnas asuvasse Narva mnt 6 majja, mille projekteeris arhitekt Mart Port ja mis valmis aastatel 1956-59. Tegemist on viiekorruselise korterelamuga, mille esimesel korrusel on kauplused. Lifte on kokku 3.

Liftišaht asub treppide keskel ning on piiratud vaid metallist võredega. Nii on kogu lifti liikumine nähtav, mis minu meelest on hästi lahe. Uks tuleb avada veel käsitsi, kuid kabiin ise on juba selline, mis sai järgmisel kümnendil tavaliseks koos automaatselt avanevate ustega.

Mis juhtus Eesti arhitektuurimaastikul 1991. aastal? Näiteks valmis arhitektide Emil Urbeli ja Erki Valdre käe all üks o...
20/08/2026

Mis juhtus Eesti arhitektuurimaastikul 1991. aastal? Näiteks valmis arhitektide Emil Urbeli ja Erki Valdre käe all üks omanäolisemaid kortermaju Tallinnas Mustamäel.

Sõpruse puiestee lõpus, Männi pargi vastas asuv neomodernistlik äripindadega korterelamu ehitati aastatel 1987-1991. Hoone koosneb kahest osast, mis on omavahel ühendatud galeriidega. Paljud korterid on siin läbi kahe korruse planeeringuga.

Maja ehitas KEK ning suurema osa sinna elama asunutest töötasid samas organisatsioonis. Algse plaani järgi pidi peegelpildis tulema samasugune hoone ka paremale poole, kus praegu asub uuselamu.

Gonsiori tänav Tallinnas paistab silma massiivsete hoonetega, millest enamik on kortermajad. Neist üks võimsamaid on min...
19/08/2026

Gonsiori tänav Tallinnas paistab silma massiivsete hoonetega, millest enamik on kortermajad. Neist üks võimsamaid on minu arvates peaaegu tänava lõpus asuv äripindadega elamu numbriga 33.

Suurt osa kvartalist haarava maja arhitektid on Avo-Himm Looveer ja Katrin Roog. Projekteerimine toimus aastatel 1983-86, hoone valmis põhiosas 1990. ning lõplikult 1993. aastal.

Elamu esindab meie 1980ndate postmodernismi-aega, aga ka uuesti au sisse tulnud perimetraalset linnaplaneerimist. Kesklinnas kasutati tol ajal tüüplahenduste asemel juba palju rohkem ainuprojekte ning paljudel juhtudel oli eeskujuks 1930ndate Tallinn.

Maja on 5-7-korruseline, esimesel korrusel äripinnad ja kõrgemal 96 ühe- kuni neljatoalist korterit, neist mõni ka läbi kahe korruse planeeringuga.

Pildil selle maja visiitkaart ja kõige efektsem osa, ehk Gonsiori ja Vilmsi tänava ristmikul asuv kumer nurgatorn.

Hotell Tsentraal, Aino Kalda maja, Restoran-Võõrastemaja „Elva“ – need on ajaloolised killukesed, mis on saanud  nimeks ...
17/08/2026

Hotell Tsentraal, Aino Kalda maja, Restoran-Võõrastemaja „Elva“ – need on ajaloolised killukesed, mis on saanud nimeks suursugusele majale Elva raudteejaama juures Kesk tänav 40. See praegu uinunud hoone oli kunagi Elva süda.

Maja valmis 1901. aastal Uderna mõisniku Oskar Matthias Fuchsi tellimusel. Et hoone asus kasvava suvituslinnas kesksel kohal, raudteejaama juures, nimetas omanik selle hotelliks Tsentraal. Mõni aeg hiljem sai sellest aga juba restoran-võõrastemaja „Elwa“.

Hotelli algusaastatel elas siin tihti soome kirjanik Aino Kallas, kes oli abielus eesti folkloristi ja diplomaadi Oskar Philipp Kallasega. Seetõttu viibis Kallas Eestis palju ning siinne eluolu jõudis ka tema novellidesse.

Nõukogude ajal asusid siin kool ja internaat. Seejärel oli hoones suur tulekahju ning maja rekonstrueeriti aastatel 1984-88 muudetud kujul. Ja siis jäi elu seisma.

Juba mitmeid aastaid on menetluses detailplaneering, mille kohaselt on kavas hoone taastada hotellina ning laiendusena juurde rajada spa-kompleks.

Väike Lihula linn on arhitektuurset põnevust täis. Teen sealt päris mitu fotolugu.Alustan Jaama tänavalt, kus gümnaasium...
13/08/2026

Väike Lihula linn on arhitektuurset põnevust täis. Teen sealt päris mitu fotolugu.

Alustan Jaama tänavalt, kus gümnaasiumist üle tee asub võluv 1920ndate elamu, mille trepikojatorn on tõeliselt esindluslik. Maja tellis advokaat Roman Paas ning see oligi algselt tema pere kodu. Nõukodue ajal ehitati hoone ümber nelja korteriga elamuks.

Tallinnas Meriväljal, praeguse Tuule tee bussipeatuse läheduses asub üks vanem bussiootepaviljon, mis esmapilgul näeb vä...
10/08/2026

Tallinnas Meriväljal, praeguse Tuule tee bussipeatuse läheduses asub üks vanem bussiootepaviljon, mis esmapilgul näeb välja üsna sedamoodi, nagu neid 1960-70ndatel tüüpprojekti järgi ehitati. Aga vaid esmapilgul. Tegelikult on see hoone midagi palju enamat.

Paviljon planeeriti bussi- ja laevapeatuseks. Tee pool peatusid linnaliinibussid ning mere pool sai oodata laeva, mis Merivälja muuli ääres peatunuks ja piirkonda kesklinnaga oleks ühendanud. Nii nagu see enne sõda oli. Tõsi, mitte kuigi edukalt.

Modernistliku paviljoni arhitekt on Miia Masso, kellele see oli üks esimesi töid pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Projekt valmis 1966. ning hoone ise 1969. aastal.

Kui tänava poolt meenutab hoone, nagu ennist öeldud, pigem tüüpprojekti järgi ehitatud bussipeatust, siis mere pool näeme betoonist põranda ja katusega ooteplatvormi, mida ilmestab maakividest müür. Kaitseks tuule ja vihma eest planeeriti avaraid klaaspindu. Majas pidid olema ka piletimüügikassa, telefonikabiin ja wc.

Aga ka siis asi ei õnnestunud. Laev jõudis sõita vaid natuke aega ning tegelikkuses oli paviljon kasutusel vaid busside ootamiseks. Hoonega samal ajal taastatud muulist sai aga kohalike seas menukas koht, kus m**d ja linnale avanevat panoraamvaadet imetleda.

Tänaseks on paviljon kasutuseta, sest bussid peatuvad nüüd veidi eemal. Laevaliikluse taastamisest räägitakse aeg-ajalt, kuid juttudeks on need seni jäänudki.

VILLA TAMMEKANN on legendaarse soome arhitekti Alvar Aalto ainus valminud töö Eestis. Eramu kerkis Tartusse, aadressile ...
06/08/2026

VILLA TAMMEKANN on legendaarse soome arhitekti Alvar Aalto ainus valminud töö Eestis. Eramu kerkis Tartusse, aadressile Kreutzwaldi 6 aastatel 1932-36.

Maja tellis Tartu Ülikooli geograafiaprofessor August Tammekann, kes oli Aaltoga varem tuttav. Funktsionalism oli 1930ndate alguses Eestis jõudsalt kanda kinnitanud ning Aalto oli selle stiili tõsine fanatt. Ka Tammekann soovis, et tema perekodu oleks võimalikult moodne.

Ehitus käis etapiviisiliselt ning päris kõike arhitekti plaanitust valmis ei ehitatud. Hoone sai aga siiski ruumikas, kus korruse kohta oli pinda ca 140 ruutmeetrit. Ehitamata jäi garaaž.

1940. aastal põgenesid Tammekannid nõukogude okupatsiooni eest Soome ning maja riigistati ja ehitati ümber kahe korteriga elamuks. Reaalsuses oli tegu aga ühiskorteritega, kus igas toas elas pere. Algne sisemus hävis ning hoone oli 1990ndateks, mil see omanikele tagastati, juba väga kehvas seisus.

1998. aastal ostis maja Turu Ülikool, mis korraldas ka selle renoveerimise. Villa taastati Aalto algsete ideede põhjal ning välja ehitati ka garaaž. Praegu asub siin Turu ja Tartu Ülikooli vaheline koostöökeskus, kuhu saavad tulla inimesed mõnusasse keskkonda teadustööd tegema. Esimesel korrusel on ühisruumid ning teisel korrusel magamis- ja töötoad.

Muide, villa Tammekann oli Alvar Aalto enda Helsinki kodumaja, Villa Aalto, üks eeskujudest. Ka tema kodu valmis 1936. aastal.

Address

Tallinn

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category