04/09/2026
Kolmas karupoeg.
Kuna eelmiselt fotolt oli kolmas puudu, siis täidan lünga ja panen kolmanda karupoja pildi ka. Mul algselt oli siia alla plaanis hoopis muu tekst, kuid viimane karupilt ja järgnenud kommentaarid tekitas minus vajaduse arvamust avaldada. Loodan, et jaksate läbi lugeda.
Kuna kohus pani taas karujahi seisma, siis tõusis taas rahulikust Eesti ühiskonnast üles tõusulaine, mille sisu on inimeste hirmustamine. Mul on äärmiselt raske mõista neid inimesi, kes oma eesmärkide saavutamiseks valivad hirmustamise tee.
"külll te näete, et nüüd hakkavad karud inimesii murdma" "kohe murtakse maha esimene inimene ja see jääb teie vastutusele" "kui lähete metsa, siis arvestage, et karusid on palju ja nad murravad teid maha"
Ütlen täiesti ausalt. Mina lapsena kartsin koeri ja mitte vähe. Sain pureda ja kartsin. Vanemaks saades hakkasin koeri koolitama ning täna ma enam koeri ei karda. Jupp aega tagasi kartsin ma lendamist. Täiesti vastikult kartsin. Siis hakkasin rohkem lendama ning enam ei karda. Kunagi kartsin ma ka karusid. Sain targemaks, uurisin , koolitusin ja täna enam ei karda. Mul tegelikult oleks äärmiselt hea meel, kui meie ühiskonnas saaksid inimesed elada ilma hirmudeta. Täiesti absurdne on olukord, kus selle pideva hirmutamise tõttu kardavad karusid juba ka sellised linnainimesed, kes pole kunagi karu isegi näinud. Isegi mitte loomaaias. Eks on loogiline, et osad inimesed kardavad ämblikuid, teised madusid ja kolmandad karusid. Aga see ei tule mitte kuidagi kasuks, kui visata veel õli tulle ja öelda, et kohe söövad teid kõiki ära.
Kui ma levitaks sõnumit, et Eestis elab aina rohkem neid ämblikke, kes üle käe joostes tekitavad selllise põletiku, et käsi mädaneb otsast ära. Pakuks, et inimeste hulk, kes ämblikke kardab kerkiks kohe kordades.
Mina ei ole otseselt karude eestkõneleja ega ka kuidagi miskis kaitseorganisatsioonis, aga ma leian, et see inimeste hirmutamine olukorras, kus inimesi võiks pigem toetada ja koolitada, on äärmiselt inetu ja ebaeetiline. Kohus peatas karujahi. Miks? Kas tõesti miski osa meie hulgast arvab, et peatas selleks, et mingitele teistele inimestele lähevad karud korda rohkem? Et kui hirmu külvata, siis tuleb rahvas tänavale ja kohus otsustab teistpidi? Pole ju nii. Kohus otsustab argumentide ja dokumentide põhjal. Kui kellegil pole argumendid ja dokumendid korras, siis see on peeglisse vaatamise koht, mitte hirmutamise koht.
Kui nüüd tulla hirmutamise faktide juurde. Üks argument on, et kui karudele jahti ei peeta, siis karudel kaob hirm inimese ees. Kõlab ju väga loogiliselt. Aga läheme nüüd natuke sügavuti. Tegelikult on meil ju siiamaani karujahti peetud. Okei, on küll väiksemas mahus jne. aga ikkagi peetud. Kuidas saab karude hoiak üleöö muutuda?? Ei saa ju. Karudel ei käi see selliselt, et nad saavad pimedatel sügisõhtutel kuskil lõkke ääres kambaga kokku ja arutavad et näe eelmisel aastal lasti maha 60 karu ning sel aastal vaid 20, järelikult me ei pea inimest enam kartma.
Karu on ju meie metsas koos kitseda, sigade ja põtradega elav loom. Ta ei ela kuskil omamettte kinnises heliisoleeritud hetsas. Kui kõikidele teistele loomadele peetakse jahti täpselt samamoodi edasi, siis ta ju puutub täpselt samamoodi kokku püssidega meestega, püssipaukudega ja jahikoertega. Ta ju puutub jahiga kokku igal aastal. Lisaks ei ole karu ju karjaloom. Ehk siis kui hundid jooksevad näiteks karjakaupa koos ja jahimees laseb karjast 2 hunti maha, siis teistel huntidel tekib seos - oli inimene, oli püss, tehti pauku ja üks meist sai surma. Tõenäoliselt tekib ka hirm inimese ees. Kui nüüd kuskil metsas lastakse maha üksi jalutav karu, siis mis moodi see kasvatab hirmu neis karudes, kes seal kõrval ei seisnud? Ei saa ju kuidagi tekitada. Argumendina on see ikkagi tänases Eestis ju täiesti meelevaldne.
Tuuakse argumendina välja Rumeeniat. Olgem ausad, olen ise näinud palju videoid sealt riigist. Kui ikka turistid on nii rumalad ja toidavad karusid mägedes ja teevad muidu rumalaid tegevusi, mis tegelikult seadusega keelatud on, siis karud hakkavadki ründama, sest inimene on selleks kõike teinud et see juhtuks.
Kui vaadata aga karurünnakute kaarti, siis see on seotud mägise, suurest asustusest pigem kaugemal asuvate piirkondadega. Kuna käisin just Rumeenias, siis viisin ennast kurssi ja Eesti konteksti ei saa Rumeeniat parima tahtmise juures keerata. Poolas saab igal aastal 1-2 inimest tõsiselt viga, sest nad teevad rumalusi piisonitega. Kuna uurisin natuke aega tagasi Yellowstone kohta asju, siis hakkas mullle arvuti viskama ette sealseid videoid piisonitega ning ikka judinad jooksid üle selja, kuidas inimesed käitusid, nagu neil puuduks täiesti arusaam ja mõistus. Kui ikka jooksed üle aasa mobiil kaasas ja teed koos piisoniga selfit, siis oleks kena kuhugi endal eeelnevalt testament kirjutada. Kuidas saab metsikute loomadega üldse nii käituda?
Aga saab, sest puuduvad teadmised. Kui Eestis suureneb karude populatsioon, siis täiesti loogiliselt suureneb ka inimeste ja karude vaheliste kontaktide arv. Selle asemel, et inimesi hirmutada, peaks neid koolitama, et me ei jõuaks Rumeenia tasemele,kus inimesed ennast ise karudele söötmas käivad.
Olgem ausad, kui rumal inimene läheb metsas karupoegadela pai tegema, siis pole vahet kui palju karusid meil metsas elab. See üks ja ainuke karuema teeb ka inimesele üsna kõvasti haiget.
Kindlasti on mingi mõistlik piir karude arvukusel. Kindlasti ei tohi neid olla lõpmata palju jne. See tähendab, et mingil kujul, mingis ajas jne on karujaht igati vajalik, kuid see peaks tulema läbi mõistliku info ja uuringute mitte seda teeb pidi, et hirmutame kõik inimesed ära ja siis saame oma tahtmise. Ei saa ju.
Ja ei maksa tulla ütlema, et sa oled mingi rumal linnainimene ja ei tea karudest midagi. Selline ütlemine iseloomustab vaid ütlejat ennast.
Rahulikku ja hirmude vaba nädalavahetust kõigile!
Foto on tehtud Alutagusel möödunud nädalavahetusel.
Canon R5 II + RF 100 - 500
f/6.3 säri 1/640 ISO5000
