Riina Sepp Nature

31/10/2026

Harilik kuutõverohi. Polygonatum odoratum.
kuutõve rohi marjad

Kuutõverohu marjad on tugevalt mürgised. Kuigi taim on saanud oma eestikeelse nime vanarahva uskumusest, et sellega saab ravida kuutõbe (kuutõbisust ehk somnambulismi), ei tohi selle marju mitte mingil juhul süüa.
Sügisel valmivad lehtede all rippuvad ümmargused, umbes sentimeetrise läbimõõduga sinakasmustad marjad, mis on kaetud vatamise või vahakirmega. Nad sarnanevad veidi mustikatega, mis on paraku nagu ikka mürgiste marjade tunnus- sarnasus söödavate marjadega.

28/10/2026

21/10/2026

Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes). Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. Looduslikult võib teda peamiselt kohata Lääne-Eesti saartel ning mandri loodeosas kaljutaimena paepragudes, kiviaedadel ja vanadel müüridel.

17/10/2026

Verev kurereha (Geranium sanguineum). 15.oktoober, Läänemaa.
Verev kurereha on saanud oma nime tänu taime kahele väga iseloomulikule tunnusele: lehtede sügisvärvile ja viljade omapärasele kujule.
Nimi jaguneb kaheks osaks:
• "Verev" : See viitab taime silmapaistvale punasele värvusele. Kuigi ka õied on karmiinpunased, tuleneb nimi eelkõige sellest, et sügise saabudes muutuvad taime rohelised lehed ja varred erepunaseks ehk verevaks.
• "Kurereha" : See mahlakas eestikeelne nimi tuleb taime viljade kujust. Pärast õitsemist areneb kurerehal p**k ja terav pähklike, mis meenutab täpselt kure nokka või vanaaegset reha. Sama loogika kehtib ka taime ladinakeelses nimes Geranium, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast geranos (kurg).
Rahvasuus on taime just tema pika noka kujulise vilja tõttu kutsutud ka nimedega nagu kurepõlv, kurenokk ja pistirohi.

16/10/2026

Mets-kuukress (Lunaria rediviva). Mets-kuukress on Eestis harvaesinev ning kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka.

10/10/2026

Hiireviu (Buteo buteo). Silmaiiris reedab vanust: Noorlindudel ja vanalindudel on sulestiku järgi väga raske vahet teha, kuid saladus peitub silmades. Esimese eluaasta noorlindudel on silmaiiris hele, millest tume pupill selgelt eristub. Vanalindude silmad muutuvad aga täielikult tumepruuniks.

10/10/2026

Metskits. Karvavahetus algab sügisel, sageli juba septembris. Oktoobris võib metskits olla üleminekujärgus: keha eri osades on näha nii punakamaid kui ka hallikamaid karvu.

26/09/2026

Hiireviu (Buteo buteo) . Paljud on looduses või metsaservas kuulnud kassi näugumist meenutavat heli, kuid tegelikult on see hoopis hiireviu toidu- või hoiatushüüd. Tema venitatud, kurblik ja kergelt kähe "kjaa-h" või "mjäu" on kohati eksitav.

26/09/2026

Naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus). Sügisese sulgimise käigus kaob pruun "mask" peaaegu täielikult. Talvel on pea valge, säilib vaid tume poolkuukujuline laik silma taga.

18/09/2026

Metsvint (Fringilla coelebs). Isaslind on kevadel väsimatu laulja. Teadlased on kindlaks teinud, et üks innukas metsvindiisand suudab oma lühikest, 2–3 sekundit kestvat laulujuppi korrata kuni 6 korda minutis ja kuni 3000 korda üheainsa päeva jooksul. Pildil emaslind.