Janek Lassi peidetud maailm

04/09/2026

Tekkis väike nostalgiamoment. Ma ei ole alati tegelenud ainult mikromaailmaga :D Olen aastate jooksul teinud palju fotosid ning eri aegadel keskendunud erinevatele žanritele. Kes tahab minu pilte läbi aegade näha, siis siin on hea koht:
https://www.viewbug.com/member/janeklass

02/09/2026

Ebakiivrik (Simocephalus) – vesikirp, kes armastab taimepuhmaid. Talle meeldib haakuda tagatundlate harjastega taime külge ja filtreerida vett rahulikult paigal olles. Oranž triip koja sees on tema sooltoru, mille on värvinud äsja söödud vetikad ja bakterid – ööpäevaga sööb üks vesikirp ära miljoneid baktereid. Kreeka juurtega nimi tähendab „nösuninapea" (simos + kephalē), ja tavalisim liik kannab ladinakeelset nime vetulus ehk „vanamehike" – selle andis talle juba 1776. aastal taani loodusteadlane O. F. Müller, ja nimi on püsinud 250 aastat. Ta on ka uute ja äsja tekkinud veekogude esimesi asukaid – tõeline pioneer. Ja nagu kõik vesikirbud, on ta ajakapsel: raskete tingimuste eel munetud püsimunad vajuvad põhjamutta ning teadlased on järvesetetest ellu äratanud 50–75 aasta vanuseid vesikirbumune. Vesikirbu jaoks on see üle tuhande põlvkonna – umbes nagu ärataksime ellu inimese, kes nägi mammuteid, ja paneksime ta oma tänaste järeltulijate kõrvale elama. 😁

31/08/2026

Üks piltidest kus ma hoidsin hinge kinni ja loodsin, et midagi nässu ei läheks. Pildistasin vist mitu tundi seda ühte karpi. Pildil on karpvähiline e ostrakood, aga siin pildil on ta väga eriliselt. Ma pole sellist asja kunagi varem näinud - karp on avatud ja me saame näha sinna sisse. Nagu ma ütlesin, et ma pole seda kunagi varem näinud ja ma pole seda näinud ka kellegi teise piltidel. Sellise asja pildile saamine on ilmselt väga haruldane.

30/08/2026

Sai vahepeal siis tiiki külastatud ja üks karp (npo tegelikult rohkem kui üks) kaasa haaratud :D
Pildil karpvähiline e ostrakood.

25/08/2026

Mul oli mõnda aega tagasi siin üks hobusesilma pilt. Nüüd on ilmunud väike kirjutis ka sinna juurde ☺️

Autor Janek Lass

21/08/2026

Töötlesin just seda pilti ja tabasin end ootamatult mõttelt – juba ongi august! Nende tiigielukate hooaeg hakkab selleks korraks jälle läbi saama. Kevadel olid muidugi suured plaanid, aga aeg on lennanud ei tea kuhu ja polegi jõudnud neid nii palju pildistada, kui tahtsin. 😅

Aga noh, paar korda üritan sel aastal veel veekogu äärde jõuda. Ja kui kuhugi kaugemale ei jõua, siis kohaliku tiigi äärde ikka – sealt on ju pärit enamus minu tiigielukate pilte. Olen siin juba naljatades öelnud, et olen "selle ühe tiigi uurija". Ilmselt olen seda konkreetset pisielu seal vaadanud rohkem kui keegi teine kunagi varem.

Pildil ilutseb vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus). Siin on hästi eristatav tema silm – nagu paljudel pisikestel tegelastel, on ka vesikirpudel liitsilm. See tähendab seda, et silm koosneb tegelikult paljudest väikestest osasilmadest. Nagu pildil näete, koosneb silm tegelikult paljudest pisikestest "mummudest".

18/08/2026

Natuke ebamaist maastiku :D
Pildil paratsetamool ja beeta alaniin

17/08/2026

Üks ostrakood vahelduseks jälle. Mida rohkem ma nende kohta loen, seda huvitavamaks läheb. Lugesin siin, et sellel pisikese nimel on üks päris huvitav rekord — nimelt tema s***matosoidid on pikemad kui ta ise. Ja see on päris kaua nii olnud: merevaigust on leitud 100 miljoni aasta vanune ostrakood, kellel see hiids***m koos "pumbaga" sees säilinud oli. Vanim teadaolev s***m maailmas.

Ja veel huvitavaid trikke, mis ta oskab — nt kui kala ostrakoodi alla neelab, pole lugu läbi. Ühes uuringus tuvastati, et umbes iga kuues ujus teisest otsast elusalt välja ja jätkas elu uues kohas. Kala arvas, et sõi lõunat, tegelikult töötas taksona.

Saaremaa siluriaegsetest kihtidest on leitud nende esivanemaid, kelle kojad olid 25 mm pikad — nii suured, et teadlased pidasid neid algul karpideks. Enamasti on nad aga umbes 25 korda väiksemad, minu piltidel olevad on ka enamasti 1 kuni mõni mm.

12/08/2026

No keegi siin on, aga kes ta täpselt on .. Pagan seda teab... Ilmslt mingist teisest maailmast pärit :D

Mikroskoobi all karbamiid

11/08/2026

See ei ole kaart, aga loe seda nagu kaarti: põhjas kuldsed kõrgustikud, kus valgus veel elab. Lõunas varjude riik, kuhu valgus enam ei ulatu. Ja piiri peal kaar nagu meridiaan, mille keegi unustas lõpuni tõmbamata.

See maailm sündis mu laual mõne minutiga. Praegu on see seal veel alles, aga varsti pühitakse see minema, ja järele jääb ainult see foto. Ma ei ütle, mis see on. Vaata ise sinna sisse. See, mida sa seal näed, elab ainult sinu fantaasias ja on sellepärast ainuõige vastus. 😊