Janek Lassi peidetud maailm

17/06/2026

Üks vesilest teile siia vaatamiseks. Siin on üsna haruldane külgvaade. Mul ei õnnestu neid väga tihti sellise nurga alt pildistada. Sellel pildil on huvitavaid detaile, näiteks seal keha tagaosas allpool olev täpikeste ring. Huvitav oleks teada, mis need on, aga vot ei tea. 😃

Vaatan, proovin mõne targema leida, kes äkki harib mind selles osas. 😃

16/06/2026

Vaatame veel ühe kemikaali erinevaid nägusid.
No kui sul pea valutab või on palavik siis just selliseid värve tarbid sa, et muret leevendada 😀
Fotodel paratsetamool

15/06/2026

Natuke vitamiin c siia halli ja pimedasse hommikusse. 🙂

14/06/2026

Natuke vesikirpe. Erinevad liigid 🙂

12/06/2026

Siin üks sääsevastne :d
Ma panen kommentaariumisse ühe näite miks mõnikord pildid jäävad nädalateks või kuudeks järjekorda ja isegi kui töösse jõuavad, sisi töö võib olla avatud arvutis mitu päeva, sest ei viitsi, ei taha, ei jaksa järjest teha :D

10/06/2026

Ma olen neid tegelasi siin üsna palju jaganud. Teeme teile väikese tunnikontrolli :D Tuleb meelde kes need on?

09/06/2026

Mõni vesilest
Siin saate näha neile kõhualla ka :D

06/06/2026

Üks vesikirp perekonnast ebakiivrik (simocephalus)

Kuigi kirjanduses ja uuringutes kiputakse rääkima peamiselt kiivrikutest (Daphnia) , siis minu mikroskoobi all ja kohalikus tiigis on tõelised litoraalvööndi bossid hoopis ebakiivrikud (Simocephalus).

Mõned huvitavad faktid:
Nad "loevad" veetaimede keemilisi signaale: Ebakiivrikud on evolutsiooni käigus tekkinud tiheda seose tõttu taimedega õppinud tajuma makrofüütide poolt vette eritatavaid spetsiifilisi ühendeid ehk allelokemikaale. Kui nad neid aineid tajuvad, tõstavad nad oma vee filtreerimise ja toitumise kiiruse peaaegu teoreetilise maksimumini. Avavees elavatel kiivrikutel selline supervõime puudub ja nemad samadele taimede signaalidele ei reageeri.

Erakordselt kiire evolutsioon mürkide vastu: Ebakiivrikud on võimelised lokaalselt väga kiiresti kohaneda isegi mürgiste sinivetikate õitsengutega. Uuringud on tuvastanud, et populatsioonidel, kelle elupaigas esineb ajalooliselt rohkem tsüanobakterite toksiine, areneb välja oluliselt kõrgem tolerantsus nende mürkide suhtes.

Elusad ajalooõpikud teadlastele: Ebakiivrikud on asendamatud abilised paleolimnoloogias ehk veekogude ajaloo uurimisel. Kuna nende kitiinsed kehaosad säilivad hapnikuvaestes setetes tuhandeid aastaid, viitab just nende jäänuste suur arvukus kindlas settekihis sellele, et veekogus valitses sel ajal "selge vee faas" koos rikkaliku veetaimestikuga. See teeb neist palju põnevamad tegelased, kui esmapilgul paista võib.

04/06/2026

Uus Horisont väljas. Selles numbris natuke minu juttu ka 😀

Trükist on tulnud juuni-juuli Horisont! Selles numbris kirjutavad:
Jüri Ivask: Tagasi Kuule
Intervjuu arheokeemia professori Ester Orasega: Mida sõid meie esivanemad?
Katrin Sak: Vähkkasvajad on sagedad ka koertel
Ken Kalling: Kaeviku nefriit
Andi Hektor, Kristjan Kannike: Kas prootoni suuruse mõistatus on lõpuks lahendatud?
Monika Reppo: Teravad ja kuumad lood Kalamaja prügimäelt
Ain Kallis: Õhupallid ja ilm
Indrek Rohtmets: Tiheda triibuga ja haruldased
Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Kadrin Meremäe: Listeria. Kas ilus nimi või suur toiduoht?
Janek Lass: Kuidas sünnib pinupilt?
Kadri Paas: Valutu nakkus, mis muudab maailmapilti
Ülar Allas: Eesti tudengite loodud vormel viib inseneeria uuele tasemele
Martin Malve, Tõnno Jonuks: Rootsi-aegne matus Võrtsjärve äärest
Jüri Ivaski kosmosekroonika
Artur Pinding, Markus Vurm: Eesti noored on eksperimentaalteadustes teist aastat järjest Euroopa tipus
miks.ee: Disainmõtlemine avardab lahenduste leidmise vaatenurki
Pille Tekku: Filosoofia õpetamine Tartu ülikoolis ja eestikeelsed filosoofiaõpikud
Raamatunurgas Tõnu Viigi „Suurte teadlaste elulugusid. Sekka astronoomide omi. I–II“
Tõnu Tõnso Enigma: Kolm kaugust on teada, leia neljas!
Kuma ristsõna ning Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru
Ajakri saadaval ka siin👉www.loodusajakiri.ee/ajakirjad